Rakendusuuringud

Projekti toetas PRIA läbi MAK 2014-2020 meetme 16.2. Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus Projekt kestis aprillist 2016 kuni märtsini 2019. 

VIVET projekti põhieesmärk oli Eesti veisekasvatusele sobiva embrüote kehavälise (in vitro) tootmise süsteemi väljaarendamine. Lisaeesmärkideks oli embrüotes apoptootiliste mehhanismide tuvastamine, mis käivitavad veise munarakkude ja embrüorakkude programmeeritud surma in vitro kasvatamisel ning veise in vitro toodetud embrüote ülegenoomse analüüsi väljatöötamine, mis tuvastab kromosoommutatsioonide esinemissageduse.

Projekti ettevõtluspartnerid olid Tartu Agro AS ja Valmaotsa Farmer OÜ. Projekti teaduspartnerid olid Eesti Maaülikool (projektijuht Elina Mark) ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS (töörühma juht Andres Salumets).

Projekti tulemusena töötati välja veise embrüote in vitro tootmise tehnoloogia pakett, mida on võimalik rakendada veisekasvatuses aretuseesmärkide kiiremaks saavutamiseks ja geneetiliselt väärtuslike loomade arvu suurendamiseks populatsioonis. Tehnoloogia põhineb munarakkude saamisel transvaginaalse folliikulipunktsiooni abil, munarakkude kehavälisel viljastamisel ja embrüote kehavälisel kasvatamisel. Keskmiselt saadi ilma hormonaalse stimulatsioonita ühel protseduuril 2,6 munarakku lehma kohta. Siirdamiseks sobivaid embrüoid õnnestus kasvatada 34% munarakkudest. Parima tiinestuse andis laienenud või koorunud blastotsüstide arengujärgus embrüote siirdamine (tiinestus 30% retsipientidest).

Projekti teise tulemusena arendati välja innovaatiline meetod, mille abil saab analüüsida kromosoommutatsioone veise in vitro toodetud embrüotes. Meetod põhineb embrüo rakuproovi (biopsia) ülegenoomsel analüüsil ja võimaldab enne siirdamist kindlaks teha kromosoommutatsioonidega embrüod. Ilma kromosoommutatsioonideta embrüote siirdamine aitab tõsta tiinestumise tõenäosust.

Erinevate söötmis- ja pidamistingimuste mõju lehmade tervisele ja piima kvaliteedile veiste vabapidamisega piimakarjafarmides.
Teema juht: Olav Kärt

Piima metaboliitidel põhineva rasva ainevahetusehaiguste ennetamise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine Eesti jõudluskontrolli süsteemis.
Teema juht: Meelis Ots

Ülevaade Eestis toodetava piima seleenisisaldusest.
Teema juht: Katri Ling

Veiste jalahaiguste automaatse seiresüsteemi väljatöötamine.
Teema juht: Väino Poikalainen

Parasiitide tõrje optimeerimine seakasvatuses populatsioonibioloogiliste ja epidemioloogiliste uurimiste alusel.
Teema juht:  Toivo Järvis

Tuberkuloosi ja paratuberkuloosi diferentsiaaldiagnostika arendamine patogeenide leviku ennetamiseks.
Teema juht:  Mihhail Sudakov

Lüpsilehmade sigimishäirete diagnostika ja sigivuse parandamise meetodid.
Teema juht:  Andres Valdmann

Suguselekteeritud sperma kasutamine soovitud soost järglaste saamiseks veistel ning sigimishäirete ravikatsed / Suguselekteeritud sperma kasutamine soovitud soost järglaste saamiseks, innatsükli reguleerimine ja suguorganite patoloogiad veistel.
Teema juht: Ülle Jaakma

Koostöös TÜ-ga: Sporogeenne probiootikum loomadele (rakendusuuring)
Teema juht: Allan Nurk (TÜ vanemteadur), EMÜ vastutav täitja: Arvo Viltrop

Kloonimise tehnoloogia väljatöötamine biotehnoloogiliste ravimite saamiseks transgeensetelt veiselt.
Teema juht: Sulev Kõks

Sõnnikuhoidlatest välisõhku lenduvate lämmastik - (NOx, NH3) ja väävliühendite (H2S) emissioonifaktorite määramine.
Teema juht: Allan Kaasik

Jätkusuutlikud söötmise strateegiad disainitud koostisega tervisliku piima tootmiseks.
Projektijuht: Olav Kärt

Loomade heaolu: karjatamise toetus
Teema juht: Ragnar Leming

Toiduketialase kompetentsikeskuse väljaarendamine (Aiandus- ja piimandusalaste interdistsiplinaarsete uuringute käivitamine ning tootearendusliku võrgustiku loomine)
Teema juht: Ave Kikas, VLI poolsed põhitäitjad Väino Poikalainen, Hannes Mootse

Põletikuvastuse mõõtmise kasutamine teadusuuringutes kliinilises veterinaarmeditsiinis.
Teema juht: Toomas Orro